12.-13. august 2021 Tartus
Haridus- ja Teadusministeeriumis kohtusime
Ruth Opmann
Robert R. Lippin
Pille Liblik
Mõned mõtted ja märksõnad kohtumistest.
Olime haridusministeeriumis esimene suurem seltskond üle pooleteist aasta.
Covid-19 ja kooliaasta algusega seonduv info peaks lähiajal jõudma.
Teema, et info ringkirjana läheb info reedel – see on probleem. Info võiks kiiremini tulla ja liikuda. Samas ei saa seda juhtuda, kuna neljapäeval seda arutatakse.
Värvistsenaarium ehk valgusfoori süsteem tegelikult ei tööta.
Kui õpetaja ei ole vaktsineeritud, aga tekib koroonajuhtm, siis teeb koolijuht riskianalüüsi ja käitub vastavalt sellele.
Toimub kontaktõpe. Ka lähikontaktsed jätkavad kontaktõppes. Karantiinis olevale õpilasele ei pea pakkuma õpet (hübriidõpe).
Lihtsustatud karantiin – kaks testi 72 tunni jooksul. Testitulemusi oodates karantiinis. Kui esimene testi tulemus positiivne, siis jääb teise testi tulemuseni karantiinis. Kui esimese testi tulemus negatiivne, siis ei ole karantiinis, siis tuleb kooli kontaktõppele.
Kodukorras võiks kehtestada olukorra, et mis juhtub, kui õpilane puudub koolis, aga osaleb distantsilt õppetöös (hübriidõpena).
Vaimne tervis
Otsused peaks olema tõenduspõhised. Teadusuuringud võtavad aega.
Üldhariduskoolide toimetulek distantsõppega kevadel 2020 – Tallinna Ülikooli uuring: https://www.tlu.ee/hti/uudised/uuringu-tulemused-uldhariduskoolide-toimetulek-distantsoppega-kevadel-2020
Õpilastel on hakkanud tekkima õpilüngad. Mis on õpilünga definitsioon? Kas üldpädevuste puudumine on ka õpilünk.
HTM on koolidele jaganud täiendavat toetust 40 eurot õpilase kohta, et algaval õppeaastal saaks õpilünkasid tasandada (saab rakendada viite erinevat meedet – seletuskirjas olemas).
Õpihuvilaagrid saavutasid oma eesmärgi osalejate arvuga.
Kriisi õppetunnid – õpihuvilaagritega jätkata.
Lisaõpe
Koroona ja distantsõpe muudab ühiskonda ehk avatumaks.
Õppekava arendus on pausil.
Haridusvaldkonna arengukava, Haridusstrateegia 2035 pole valitsuse poolt veel kinnitud
Individuaalneõpirada – 2-3 päeva koolis ja muul ajal distantsõppel.
Personaalne õpitee
Muukeelsed õpilased eesti keelses koolis – 330 eurot (abivajava) õpilase kohta. Eesti keele oskuse parandamise eesmärgil. Pilootprogramm, 45 kooli on väljavalitud EHISe andmetel, kellel on vähemalt 8 õpilast või min 10% õpilastest muukeelsed.
529 üldhariduskooli Eestis, erakoole tuleb juurde.
Õppekavasse kirja:
B2 taseme võõrkeel on inglise, vene, soome või muu keel.
Kool võib arvestada mõne teise keele arvestamist, kui see on antud …. (vt Saku Gümnaasium õppekava)
Digivara
Üldpädevustetest
Mõni riigigümnaasium on alatäituvusega. Aga kutseharidus on ka alatäituvusega? (v.a. Tartus, Tallinnas)
Tulevikus võiks Eksamikeskuse inimestega kohtuda, tasemetööde kohta info nt.
Koolide külastusi
Tallinnas mõni kohtumine
Ülikooliga vmt?
HEV-teema – miks HEV õpiased suunatakse tavakooli?
Millal toimub üleriigiline õppealajuhatajate koostööpäevad?
TARTU ÜLIKOOList kohtusime Haridusteaduste instituudi kommunikatsioonispetsialistiga Eda Tagamets.
Mõned mõtted ja märksõnad kohtumistest.
Kes on klassijuhataja?
Kooli autonoomia. Iga kool saab ise otsustada, kes on klassijuhataja ning mis on tema ülesanded.
Tartu Ülikooli Eetikakeskus andis välja klassijuhataja käsiraamatu.
Klassijuhataja rolli uus mõtestamine, panna rohkem rõhku üldpädevustele.
Keila Kooli klassijuhataja ABC: https://sites.google.com/a/keilakool.ee/keila-kooli-klassijuhataja/
Klassijuhataja kui käe hoidja. Klassijuhataja kui vahendaja.
Klassijuhatajatega peab suhtlema ja vestlema, seda aega tuleb võtta.
Teha konkreetne plaan ja panna kirja, et sellel nädalal/ päeval suhtlen selle/ nende õpetajatega. Iga nädala lõpus mõtled, et kellega sel nädalal pole rääkinud. Ja siis esmaspäeval saab kohe ette võtta.
Õpetajatele covisoon ja supervisioon.
Bill Rogersi raamat deeskaliseerimisest “Käitumine klassiruumis”.
Õppimine tasemerühmades – pigem nõrk halb mõju. Tugevatele pigem natukene hea, nõrkadele halb (eeskujude puudumine).
Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituut pakub võimalust läbida matemaatika ja informaatika didaktika mikrokraadi moodulit, mis kuulub matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistriõppe programmi. Õpe toimub ühe õppeaasta jooksul eesti keeles sessioonõppena (reedeti ja laupäeviti).
https://www.math.ut.ee/et/taiendusope/matemaatika-informaatika-didaktika
12. klassi luua moodul “Mina kui õpetaja” või “Õpetaja kui juht”. Viimsi Gümnaasiumi kogemuse eeskujul.
Õpetajaks õppides saab väga mitmekesised oskused.
Alustava õpetaa kõige parem toetus: esimesel aastal norm koormus 14 tundi, teisel aastal 16 tundi, kolmandal aastal 18 tundi, neljandal aastal 20/22 tundi.
Alustavat õpetajat toetav kool.
Võtta paktikante, see annab võimaluse järelkasvuks.
Esmaseid TÜ uuringuid distantsõppest: http://dspace.ut.ee/discover
Kas õpetajate ettevalmistamisel käsitletakse ülikoolis ka klassijuhatajaks olemist ning antakse selleks esmaseid teadmisi?
Koostöövõimalused nii põhikoolis kui gümnaasiumis (sh kursused keskkooli õpilastele).
Õpetajate järelkasv ja õppimisvõimalused töö kõrvalt.
Õpetajate koolituse võimalused kvalifikatsiooni saamiseks.
Distantsõppe mõju ja läbiviimise võimalused tulevikus
Noorte õpetajate praktiline ettevalmistus, praktika osakaal õpingutel.
Distantsõppe tagasiside. Õppetöö korraldused distantsõppe ajal (probleemid ja kitsaskohad ning võimalused ja arengupotentsiaal)
Hübriidõpe – kas, miks ja kuidas?