15 liikmeline õppealajuhatajate delegatsioon pidas 8.-12. oktoobril väljasõidu koostööpäevad Hispaanias, eestlastele tuntud kohas Marbellas.

 

Käisime vaatlemas üht kohalikku kooli Colegio Alboran ning pikemalt olime külas Rocca al Mare Kooli Hispaania Õppekeskuses. Väga palju väärtust lõid loodud kontaktid ning pikemad omavahelised arutelud hariduskorralduslikes küsimustes. Loomulikult sai tutvutud kohaliku kultuuriga, arendatud silmaringi ning puhatud.

 

Colegio Alboran on erakool, kus õpivad 3-18 aastased õpilased. Siin eraldi sellist Eestis tuntud lasteaeda polegi, n-ö lasteaiaealised lapsed saavad osaleda rühmana koolide juures. Selles erakoolis on tasu sõltuvalt lapse vanusest 600-900 eurot kuus, mis on erakooli kohta suhteliselt hea/ madal hind.

Igas vanuserühmas on üks rühm. Eraldi ruumis on 3.-4. aastased, kes tegelevad vaikselt ka juba matemaatika õppimisega. 5-aastased on eraldi ruumis, kus on interaktiivne tahvel. Ka nemad teevad esitlusi iga nädal teistele, et harjuda esinemisega ja teiste ees seismisega. Sel päeval oli neil terve päev n-ö projektipäev (kes tegeles rühmana ühe laua taga lego ehitusega, kes joonistas jne). Ka 6-aastased olid eraldi ruumis, nemad tegelesid juba lugemise õppimisega.

Ühes rühmas/ grupis/ klassis oli 20-24 õpilast ning neid saatis 2-3 täiskasvanud juhendajat (õpetaja, abiõpetaja jne). Täiskasvanutest olid tihti üks hispaania ja üks inglise keelne õpetaja.

 

Tegemist on kakskeelse kooliga, õppimine toimub peamiselt hispaania ja inglise keeles.

 

Õpilasi on umbes 400 (rohkem ei mahu, järjekord on ukse taga) ning neil on koolivorm. Viimane klass ei ole kohustatud koolivormi kandma. Igal õpilasel on tahvelarvuti, üldiselt eraldi õpikuid polegi. Kooli kodulehel on õpetajate pildid üleval.

 

Kooli territoorium on väga-väga suur. Neil on eraldi mitu spordiväljakut (korvpall, võrkpall, tenniseväljakud jne), väliujula, väike oma n-ö farm (kus on paarkümmend hobust, 7 poni, kuked-kanad, kitsed, küülikud) ja palju muud.

 

 

Hispaania kooli õppekavas üldiselt kunsti, muusikat ja käsitööd pole. Kuid selles koolis tegeletakse ka nende õppeainetega.

 

Sööklas olid tööl ka puuetega inimesed. Eesmärgiks, et õpilased puutuksid kokku erinevate inimestega. Samas said puuetega lapsed harjutada töö  tegemist (lauakatmine, köögiabiliseks olemine jm).

 

Rocca al Mare Kooli Hispaania Õppekeskuses tutvusime kooliloomisega 5 aastat tagasi. Suure üllatusena tuli, et oleme kooli algusest, loomisest alates põhimõtteliselt esimene suurem Eesti grupp, kes tunneb suuremat huvi kooli/ õppekeskuse vastu. Olime esimene grupp, kellele tehti niivõrd põhjalik ülevaade kogu õppekeskuse tegevusest ja olemisest.

Koolimajaks on villa, kus on palju erinevaid ruume. 1.-2. klass saab toimetada eraldi ruumis, 3. klass eraldi teises, 4. klass eraldi (nn palmikambris), 6. klass eraldi (nn marmorsaalis) jne. Eraldi ruum on ka õpetajatele, kuid seal saavad soovi korral toimetada ka õpilased ise.

 

Täna toimetab siin 5 õpetajat, sh üks abiõpetaja. Kokku on õppeaasta peale pisut üle 140 erineva lapse, kes peamiselt on 1.-6. klass. Sel aastal ka piloodina 7. klass, kes saab tuge Skype teel RAM kooli õpetajatelt Eestist. Lastest umbes 40 on järjepidevamalt (kas terve õppeaasta või siis igal aastal mõne perioodi) selle õppekeskuse õpilased.

 

Samaaegselt on õppekeskuses 50-60 õpilast. Kool on viie aastaga järjepidevalt kasvanud. Alguses oli see mõeldud vaid 10-20 õpilasega tegelemiseks. Siis loodeti jääda 44 õpilase piiresse, kuid kuna soovijaid on palju (kõik ei mahu praegugi nende juurde õppima), on laste arv kasvanud järjest suuremaks.

 

Õppekeskus töötab täielikult Eesti riikliku õppekava alusel. Ning õppekeskuse peamine eesmärk on toetada koduõpet. Tegemist on n-ö koduõppe tugikeskusega. Õppekeskus tegeleb põhimõtteliselt juhitud iseseisva õppimise toetamisena. Õpilane on lapsevanema avalduse alusel oma kodukoolist Eestis suunatud koduõppele (üheks õppeperioodiks või kuni aastaks) ning siin toetatakse tegelikult lapsevanemat kodukoolis koduõppe tegemisel.

Täies mahus on toetus põhiainetes, loov- ja oskusaineid täies mahus ei õpetata.

 

Rääkisime pedagoogilisest kontseptsioonist, mida on viimasel ajal rohkem tähtsustatud.

 

Õpetaja peab siin olema ääretult paindlik, samuti kõrge motivatsiooniga. Sellist tavapärasemat frontaalset tööd on vähe. Õpetaja kõige olulisem töö on õpilastele õpijuhiste koostamine. Iga nädala lõpus tuleb järgmiseks nädalaks välja töötada uued õpijuhised, mis toetavad õpilase iseseisvat õppimist. Ning õppetöö kestel on õpetaja õpilasele abiks olemas, valmis õpilast suunama, juhendama.

 

Kuna õpilased on väga erinevatest koolidest, siis on õppematerjal erinev ning järg, kus  õpilased oma teemade käsitlusega on, võib olla erinev – seega on tegemist pideva virr-varriga. Seda eriti õppeperioodi alguses, kus tulevad väga paljud uued näod. Taas on vaja selgitada välja iga uue õpijõudlus, sisu jmt. Siin on justkui 5 korda aastas 1. september (= 5 õppeperioodi). Koguaeg on justkui uus algus ja see väsitab ära, sellest tulenevalt on vaja kõrget motivatsiooni. Väga kiirelt läheb kogu aeg.

Kujundav hindamine on teemaks. Nädal sisaldab ka enesekontrolle, kus antakse protsenttagasiside. Vanematel on enesekontrolle rohkem, noorematel vähem.

 

Teisel päeval oli võrratu võimalus veeta üks koolipäev koos õpilasega õppekeskuses. Tegemist polnud päris tavapärase koolipäevaga, vaid projektipäevaga (mida üldjuhul on kord nädalas). Päev algas, nagu iga päev algab, hommikuringiga. Õpilased tutvustasid teine-teise välimust inglise keeles. Lõpetuseks lauldi ühes koos eesti keeles.

 

Kuna justkui õppetunnid ja liikumine on piiritlemata, siis on kogu õppetegevus väga loominguline, kogu aeg on organiseeritud virr-varr. Ka õppetegevust vaadelda oli keeruline, väljast poolt ei tundnud tundide piire, õpitegevuste algust ja lõppu niivõrd konkreetselt. Aga kogu aeg midagi toimus ja see tundus põnev.

See kõik tundus selliselt kindlasti ka seetõttu, et tegemist oli projektipäevaga. Tavapäraselt on rohkem laua taga, ühel töökohal toimetamist. Meie jaoks ehk tuttavamat õppetööd.

 

Rohkem tundus piiritletud olema Hispaania keele tund. Oli konkreetsem algus ja lõpp. Õpiti pere ja pereliikmete tähendusi, nagu isa on padre, ema on madre jne.

Õpetamisel olid abiks kõigile tuttav Simpsonite perepildid. Õpiti ema, ise, laps, lapsed, poeg jne jne.

Lõpus oli kaasahaarav mäng – õpetaja võtab pilte ja koos õpilastega ütleb hispaania keeles pereliikmeid. Kes viimasena ütleb, mis pildiga kaart õpetajale kätte jääb, saab kaardi endale. Lõpuks, kes kõige rohkem kaarte saab – selle järgi järjestub rivi ja hakkab järgmine tegevus. Kogu tund oli erinevad ülesanded omavahel põimitud, et ühe ülesande lõpp oli teise ülesande algus. Võistluslikud ülesanded – tõmbavad kõiki õpilasi käima. See oli vahva.

Keeleõppetunnid toimuvad tasemerühmades ning kõik õpilased õpivad vähemalt algtasemel ka hispaania keelt. Ülejäänud keel õpitakse sarnaselt kodukoolile. Koolis on olemas kõikide peamiste Eestis õpitavate võõrkeelte õpetajaid.

Siit tekkis mõte ka gümnaasiumi matemaatikas ehk sellist tehnikat rohkem kasutada: nt 3sed grupid ja võidu peale lahendavad üht matemaatika ülesannet. Nõrgad, tugevad koos. Järgmine kord grupid vahetuvad. Ajapikku peaksid jääma üsna võrdsed grupid omavahel võistlema.

 

Kokkuvõtvalt, väga sigri-migri töö, väga palju ümberlülitusi. See on nagu rohkem kui tõeline tipp-juhi töö, kes peab samuti tööpäeva vältel pidevalt ümberlülituma, tegelema erinevate teemade ja murede lahendamisega. Aga suhtumine on siin väga positiivne (tuleneb ehk suurest hulgast päikesest). Ning nagu siin öeldakse, alati leidub mingi lahendus. Ei ole olemas lahendamata teemat.

 

Siiski, siiski … Kõige eelneva kõrval olid kõige toredamad ühistest aruteludest tekkinud mõtete vahetused, arvamuste muutumised või kinnituse leidmised. Küsigem oma kolleegidelt, kuidas nende emotsioonid olid/ on. Mida nad isiklikult õppereisist mõtlevad, kuidas suhestuvad. Loodame, et edaspidi tunneb selliste väljasõitude vastu huvi aina rohkem Harjumaa õppealajuhatajaid.

 

Näeme Pärnus!

 

Koolipäeva alguses märkisid õpilased, et missuguses tujus nad on:

Koolipäeva alguses märkisid õpilased, et missuguses tujus nad on

 

Kohalik koolimaja:

 

Ka seal tegeletakse robootikaga:

 

Kohalikul koolil on ka oma farm:

 

Kohalikus koolis on ujula:

 

Kohalik kool:

 

Rocca al Mare koolist sisseastudes on õnnepuu:

 

Rocca al Mare Kool:

 

 

Rocca al Mare kool:

 

Rocca al Mare Kooli villa:

 

Rocca al Mare Kooli hoov:

 

Meie delegatsioon:

Rannas võib näha selliseid liivaehitisi: